Maailm on murdepunktis. Arvatavasti pole tulevik pärast
külma sõja lõppu kunagi nii sünge ja ohtlik tundunud.
Seisame silmitsi sõjaga meie territooriumil, suurriikide
tahtega kontrollida tehnoloogiaid ja majandusi,
kliimamuutuste katastroofilised tagajärjed on ilmsed,
maailmakorda ähvardavad üha kasvavad ohud.
Euroopa
keskmiste jõudude tihedalt seotud liit, mis on
ühinenud poliitiliseks organisatsioioniks, pakub meie
kaaskodanikele ja tulevastele põlvkondadele ainsa
võimaliku tõhusa kaitse.
Euroopa Liit ehitati samm-sammult üles Teise maailmasõja
rusudele – eelmise aastatuhande kohutava
katastroofi tagajärgedele, millest meie kontinendil oli
peaaegu võimatu taastuda taastuda.
Teerajajad tõid Euroopa rahvad kokku, sest nad olid veendunud, et vastastikune abistamine, solidaarsus
ja ühised huvid on tugevamad kui varasemad vastuolud. Nendeks teerajajateks olid Jean
Monnet, Robert Schuman, Alcide De Gasperi, Konrad Adenauer, Paul-Henri Spaak ning hilisemast
ajast Altiero Spinelli, Jacques Delors ja Bronislaw Geremek.
Nad jätsid meile oma pärandi, mille
eest peame edasi võitlema ning homse Euroopa kujundamisel on meie kohus näidata sama ajalootaju.
Meie demokraatia põhimõtted on seatud kahtluse alla järjestikuste vägivaldsete sündmuste tõttu.
Venemaa sõda Ukraina vastu on kuritegu ajaloo vastu. e julgeolekule. Idas kasutatakse Hiina demograafilist kokkuvarisemist ettekäändena
majanduse, tehnoloogia ja kaubanduse ülemäärasele kasvule ning Taiwanile suunatud imperialistlikele
ohtudele. USA aga, keda vaevavad tõsised avaliku arvamuse lahkhelid, ähvardab naasta jõhkra
tehnoloogilise domineerimise juurde ja pöörata selg oma liitlastele, eeskätt Euroopa liitlastele. Demokraatia,
mida õõnestavad autoritaarsus ja populism, on rünnaku all kogu maailmas.
Ajendatuna oma soovist Ukraina alistada,
on Vladimir Putin murdnud tabu ja võtnud mõttetu riski külvata kaost, rikkudes rahvusvahelise õiguse
peamist põhimõtet ja üht ELi aluspõhimõtet – riigipiiride puutumatus. Samal ajal rakendab ta
oma riigis kõiki diktatuuri elemente.
Diktatuuri, mis on avalikult üles ehitatud tema vastaste küünilisele
mõrvamisele. 7. oktoobri mitte vähem küünilise terrorirünnaku toimepanemisega õnnestus
Hamasil tekitada Lähis-Idas kaos, millel on kohutavad inimkaotused ja märkimisväärsed tagajärjed
rahvusvahelisel
See uus ajastu mõjutab meie Euroopa ühiskonda. Sellest tulenev inflatsioonikriis destabiliseerib
niigi nõrgenenud sotsiaalset tasakaalu. Paremäärmuslus on paljudes riikides võimu lävel, andes
jõudu meie süngeimatele hirmudele. Traditsioonilised erakonnad lagunevad ja populismi tumedad
pilved ähvardavad esindatavuse kriisi sattunud demokraatiaid.
Alates meie erakonna loomisest kakskümmend aastat tagasi on katsumuste loetelu pikenenud.
Ometi oleme oma mõtteviisi kohandamisel alati olnud pragmaatilised. Oleme võtnud õppust ülemaailmsest
finantskriisist, mis mõjutas otseselt paljusid Euroopa kodanikke ja tõi esile kasvava
majandusliku ebavõrdsuse. Samamoodi oleme õppinud pandeemiast ja konfliktidest meie piiridel.
Need paljastasid meie nõrkused, nagu ohtlik sõltuvus meie kontrolli alt väljajäävatest tootmiskeskustest.
Aasta 2024 on seega pöördeline.
Esimest korda ei lähe me Euroopa Parlamendi valimistele kaitsepositsioonil,
vaid kindlusega, et keegi ei saa väita, et Euroopa Liidu roll selle kaitsmisel, kes me
oleme ja mida me kalliks peame, on väheoluline.
2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste eel peame taaskord kinnitama Euroopa poliitilise integratsiooni
tähtsust. Euroopa taasloomine on keeruline ülesanne, mis nõuab vankumatut tahet.
Meil on see olemas. Peame kujundama sellise Euroopa tuleviku, mille aluseks on õiglus, ühtsus ja
ühised väärtused.
Meie, demokraadid, oleme otsustanud edendada kaasatust, solidaarsust ja õitsengut dialoogi kaudu
kõigi Euroopa kodanikega. Nende probleemid on meie poliitika keskmes, sest hindame neid
kui võimupartnereid. Meie humanistlik, sügavalt Euroopa-meelne hääl peab jõudma kõigini, kes
jagavad meie demokraatlikke väärtusi nagu õigusriik, põhiõiguste, identiteedi ja mitmekesisuse
austamine, sotsiaalse progressi edendamine, kaasatus ning piirkondade, rahvaste ja põlvkondade
vaheline solidaarsus.
Oleme üks pere. Roomast Rotterdamini, Brnost Bilbaoni, Ljubljanast Larnakani, Veneetsiast Vilniuseni,
Madeiralt Münchenini ja Strasbourgist Santa Cruz de Tenerifeni juhib meid mõistus ning
usk ehitada üles Euroopa Liit, mille olemasolu ja väärtused on praegu tõsiselt ohus. Teame hästi,
et Euroopa saab ellu jääda ja areneda ainult juhul, kui ta on „ühinenud mitmekesisuses“. Euroopa
võib ja peab isegi väljaspool oma piire näitama rahumeelset ja otsusekindlat eeskuju selles rahutus
maailmas.
7